mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö ,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus. Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde (Sphagnum) süstemaatika ja taimeanatoomia. Praegu on Eestis kindlaks tehtud 44 liiki turbasammalt. 3
umbes 200-300 aastat. Pierre Teilhard de Chardin * Pierre Teilhard de Chardin (1881-1955) Prantsuse paleontoloog, filosoof ja teoloog. Temast lähtub Rooma Katoliku Kiriku intellektuaalsetes ringkondades nn. Teilhardism. -) 1899.a. astus ta Jesuiitide ordusse. -) 1905 1908 füüsikaõpetaja Kairos jesuiitide kolledzis. -) 1911.a. pühitsetati preestriks. -) 1922.a. promoveerus loodusteadustes ja sai professori koha Pariisi Katoliiklikus Instituudis. Geoloogina ja paleontoloogina võttis ta osa paljudest uurimisreisidest Birmasse, Etioopiasse, Indiasse, Jawale ja Hiinasse. -) 1929.a. kuulus ta sinantropuse jäänuste avastajate hulka, mis leiti Chou Kou Tien'I koobastest. Tänu oma uudsetele vaadetele ei saa ta Pariisis enam õpetada, viibib põhiliselt Kaug-Idas ja hiljem USA-s. -) 1950.a. sai ta Prantsuse teaduste Akadeemia liikmeks. -) Oma surmaaastaks oli ta kirjutanud 120 teaduslikku tööd geoloogiast, paleontoloogiast ja antropoloogiast
annaabi.ee 
