päevavalgust ei ulatunud. Kehv valgustus heidab varje, leek liigub ja tänu sellele tekib optiline illusioon, et sentel olevad loomad ka liiguvad. Koopamaalingud on tehtud valdavalt naiste poolt. Paljudel maalidel on kujutatud ka inimese käsi, mis on naiste omad sõrmede järgi tehakse kindlas. Naistel on nimetissõrm ja neljas sõrm (sõrmuse sõrm) enamvähem ühe pikkused. Samas ei saa aga kindlaks teha, et käejälgi on teinud sama inimene, kes maalid. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Jääajad Jääaeg on täiesti normaalne nähtus, praegu elame jääaja vaheajal. Räägitakse küll palju kliima soojenemisest, kuid liigume siiski pigem jääaja poole. Uus jääaeg on ennustatud uuesti tulema 10 000 aasta pärast. Viimane jääaeg mõjutab meie loodust siia maani. Siiani toimuvad protsessid, mis on märgid kunagisest jääalast voored, künkad, rändrahnud, jõgede ürgorud jm. Joonis Jääajad
Põhiliselt mammutid ja ninasarvikud. Need maalid on 33-31k aastat vanad. Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas 2008 leiti Saksamaal Hohle Felsi koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, mis oli 21,8cm pikk ja 35k aastat vana. Juba homo sapiensid tegid muusikat. 1995 leiti Sloveenias Idrijca orus 65k-41k aastat vana neandertaallaste flööt. Sloveenid väitsid, et see on vanim puhkpill, sakslased aga, et tegemist on karu hambajälgedega luuga. See leid on arvatavasti valmistatud koopakaru luust. Sageli ei pruugi olla muusikariistad säilinud
annaabi.ee 
