kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut. Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga. Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu jaguneb holotseeni (jäävaheaeg) ja pleistotseeni (jääaeg) ajastikeks. Stratigraafilisel liigestamisel pole esikohal loomastiku ja taimestiku arenemisel põhinev vaid paleoklimaatiline s. o jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine. Tekib probleem, et jääaegade hulk on ebaselge (mida lugeda jäävaheajaks?). On teooriad, et me elame praegu jäävaheajas või jääaja lõpus (poolused on ju jäätunud). Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari ladestu on väga ebaütlase paksusega. Põhja- ja Kesk-Eestis enamasti alla 5 m, paepealsetel kohati puudub. Põhja-Eestis on tegemist enamasti kulutusega
setteid kolmest viimasest Pleistotseeni jäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Holotseeni (pärastjääaja) setted katavad Pleistotseeni setteid katkendlikult ja õhukese kihina. Kvaternaari lühikese kestuse ja ebasoodsate loomastiku ja taimestiku mattumise ning säilimise tingimuste tõttu ei ole tema stratigraafilisel liigestamisel esikohal mitte loomastiku ja taimestiku arengu jälgimisel põhinev biostratigraafiline, vaid paleoklimaatiline printsiip, so jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine (joonis 2). Holotseeni ja Pleistotseeni piiriks on vastavalt Rahvusvahelise Kvaternaariajastu Liidu otsusele aeg 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi, kui Põhja-Euroopas algas jääajajärgse kliima oluline paranemine ning organogeensete järvesetete kuhjumine ja soode areng. Pinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks kõige soojema jäävaheaja,
annaabi.ee 
