Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö
Ja teine tunnus on ehk need lüngad, sest nii suuremat (haarab mitut ladet) kui ka 1. Kirjelda Eesti ala vahepeal kui jääaeg oli, siis oli vesi nii madal, et väiksemat (moodustab osa ühest lademest) paleogeograafilist paiknemist ei settinud midagi ja siis jäävaheajal jälle mahtu. Kui kihistu ja lade on oma mahult Ordoviitsiumis-Siluris. veetase tõusis ning setted olemas. identsed siis märgistatakse neid tavaliselt ühe
annaabi.ee 
