moodustavad välise skeleti, millel on toese- ja kaitsefunktsioon [4]. Kalana lagerstätte Meriliiliad on erakordselt hästi säilinud Kalana karjääris, kus nende fragmente avaneb Raikküla lademe Jõgeva kihtides [6]. Peale meriliiliafossiilide on Kalana karjäärist leitud ka kaltsifitseerumata vetikafossiile, graptolliite, skolekodonte ehk hulkharjasusse, sammalloomasid, käsnu, tigusid, karpvähilisi ja brahhiopoode [7]. Siluri ajastu algul paiknes Balti paleobassein 10-20 kraadi ekvaatorist lõunapool, olles troopilise või lähistroopilise kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on
Sel perioodil oli suur osa rohkem orgaanilist setet. Siluri kihistu on kõikidest kontinentidest suuresti vee all. Siluris Nt 2 puurauku võivad olla erinevatest paikadest paksem kui ordoviitsium, sest bioproduktsioon hakkas järk- järgult Balti paleobassein kuid mõlemal esineb sama koostisega tuhakiht, 11. Kirjelda millises Eesti piirkonnas suurenes. kahanema (vist Laurentia kokkupõrke tagajärel? mis viitab ühele ja samale vulkaanipurskele. on karbonaatkivimid levinud ja Jah, sest maa hakkas tõusma).
vahemaade taha edasi. Hiinas lössikihid üle saja meetri paksused. Samuti esiseb kihilisust, mis näitab jääaegade vaheldumist. Maateaduste alused I (23.okt) Materjal koridorist stendidelt!! Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu. 1)kristalne aluskord (ei ole paljastunud, kõige lähemal maapinnal hiiumaal) keskmine sügavus 100-150 m, laskub põhja-lõuna suunas. 2)paleosoikumi settekivimid 3)pinnakate viimasest jääajast Eesti asub ida-euroopa platvormi lõunanurgal (balti paleobassein). Maakoore moodustumise ajal asus eesti saarkaare piirkonnas (nt jaapan) 1,9-1,8GaT. Maakoor siis edela poolt kokku surutud. Jäljed ka kivimites ja struktuurides. Gneiss (osaliselt migmatiseerunud). 1,65-1,54 GaT tekkinud rabakivi intrusiivid (viimane faas maakoore moodustumisel). Kivimikihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas. 2-3m/km. Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid. Lubimuda, savi, liiv. Kõige vanemad on liiv ja savi, vahepeal
annaabi.ee 
