Järvamaa kirikutel. Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad on kitsad ja ühejaolised ilma ehisraamistikuta ning paiknevad kõrgemal nagu linnustelgi. Fassaadi lääneportaali kohal on ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken, teravakaarne raidportaal samas kaheastmeline. Esialgu oli astmete vahel sammas kujundatud, mis on hävinenud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes on säilinud. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehiseinas, mis on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Siin on sammastel astmetes ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas ning kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Ühtlasi on realistliku lehtdekooriga seotud üksiku pea motiiv. [23] 4 Arvatavalt ehitati kirik 1300. a paiku ümber kolmelööviliseks kodakirikuks. Samal etapilt rajati ilmselt ka koori edelanurka müüritrepp. Kesklöövi kuplitaolised ja külglöövides
ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist, sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik peamotiiv. Türi kiriku interjööris on hulk detaile, mis muudavad ta Järvamaa kirikute seas mitmeti erandlikuks ja omapäraseks. Sisenedes näeme, et põrand on maapinnast allpool. Sajanditegagongtõusnudgkapinnas välisseina ääres. Kolmelöövilise kiriku kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem
annaabi.ee 
