Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt – nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. Mükeene kunst: Kreeta kunsti levimine mandrile: Mükeene kunst. Mõlemad sarnased. Tähtsamad mälestusmärgid ajavahemikust 1600-1100 eKr Lossid: Suur tähelepanu linnade kindlustamisel ja relvadel. Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel
Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt
annaabi.ee 
