valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik. Ajukolju on tal lai ja kumer, üleminek otsmikult koonule ei ole järsk. Kõrvad on tal veidi püstised ja rippuvad, keskmise pikkusega. Silmad on Malta koeral ümmargused, laia vahega ja tumedad. Hambad on tal valged. Tema saba on pikk, kaetud ühele poole langeva pika tiheda karvaga. Koer hoiab saba seljal. Pekingi paleekoer Pekingi paleekoera nimetatakse ka Hiina paleekoeraks. Seda koera peeti palju sajandeid vaid keisri palees ja aias Pekingis. Õigus seda koera pidada oli vaid Hiina keisril. Pekingi paleekoer on väikesekasvuline, rässakas ja väga liikuv. Ta kere on pikk. Saba on tal kõrgel, rõngana seljal ja sabaots hoidub vastu reit. Ta karvkate on sirge ja pikk, aluskarv tihe ja pehme. Tema kõrvadel on karvad pikemad. Ta kõrvad on rippuvad, asetsevad kõrgel ja liibuvad tihedasti vastu pead
sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat. Kanzit ennast ei oldud muide treenitud; ta õppis väiksena kasutama arvutiklaviatuuri ja suulistest käsklustest aru saama oma võõrasema kõrvalt, keda püüti edutult suhtlema õpetada. Viimane asjaolu demonstreerib ühtlasi tundlike perioodide arvestamise tähtsust õppimisvõimes.
annaabi.ee 
