Diocletianuse ajal tugevnes see eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Ristiusu kujunemine Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri
Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Diocletianuse ajal valitses Roomas rahu ja kord. Senati osatähtsus riigivalitsemisel tõusis. Keiser, ta kaasvalitsejad ja senaatorid ei elanud enamasti enam Roomas. Diocletianus kiusas kristlasi taga. Diocletianuse tapsid vandenõulased. Pärast Diocletianuse tagasiastumist puhkesid uuesti kodusõjad, millest väljusid 306