- orkestrisiiidid
- kontserdidorelile ja orkestrile
Enamikorkestriteoseid
on loodudperast1730.aastat,mil heliloojamajanduslik
seisoli raskeningooperiteatrit
kummitasidpankrotid.
ARHITEKTUUR IA KUIUTAV KUNST
Barckk'kunsUiseloomustavad liikuvus,rahutus,ijlepaisutused,kig, eesmer
eiksoli v;lipndada katolilu Litikuia ab
arhitektuur teravkaar, kirikutornid vaid olid monumendiks giks väljendada katoliku templid (TÜ peahoone). (tihti kaks) sirutusid oma loojale inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo mitme korruse pidid rõhutama valitse- kõrgused sambad ja jate võimu ja vägevust. avarad aknad. Koostati Liigendatud fassaadid, korrastatud tänavate ja ümarad ovaalsed väljakutega linnaplaane. vormid, sambad.
Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis olid levinud ajaloolised teemad ja antiiklegendid. Maaliti