Esimeste luuletuste positiivsed noodid asenduvad peagi negatiivsete avastustega seostades Pariisi lõbujanuste ja pattuste pelgupaigaga: ,,Oo, suurt linna! Sellal, kui me ümber sa muutud, naerad ja mörised, Jubeduseni andes naudingutele voli..." ,,Pariisi unenägu" on süntees nähtust ja kujutletavast. ,,Pariisi pildid" viivad lugeja väga intensiivsele rännakule. Ülejäänud osad on lühemad ja konkreetsemad. ,,Veinis" ongi kõik luuletused seotud veini ja selle erinevate paledega. Samuti on luuletused vägagi elavad. Kolmandas osas analüüsitakse, kuidas vein mõjub erinevatele inimtüüpidele erinevatel eluhetkedel. ,,Kurja õied" räägib naistest ja nende põhjustatud tunnetest. Võib öelda, et Baudelaire ei suhtunud naistesse just väga positiivselt, nii nimetab ta neid neetuteks, hooruse- ja surmaesindajateks, deemoniteks, koletisteks. Väljend kurja õied tähistab naissugu. ,,Vatsuhakk" on piibliaineline, kuigi ülistatakse just paganaid, deemoneid.
Esimest korda tõstis ta silmi, esimest korda tungis valus, värisev õhkamine ta piinatud rinnast. Ta tundis end jumalast ja inimestest mahajäetud olevat, üksipäini võõras maailmas. Nagu abi otsides vaatas ta kirikhärrast 372 mööda rahvahulga peale, kes kahel pool altari kõrval seisis. Korraga jäi ta silm ühele kohale seisatama, esiotsa ehmatusest tardudes, siis ärarääkimata rõõmust särades. Seal seisis Gabriel -- nagu Kissi poeg peajagu kõigist kõrgem, õõnsate paledega, auku vajunud mustade silmadega, nägu kahvatu kui surnul, jooned kibedast tundmusest viltu kistüd; see ei olnud endine uhke, kangekaelne ja lustlik Gabriel, vaid silmanähtavalt kurjast saatusest kiusatud inimene, haigusest kurnatud ja hingevalust vaevatud, aga siiski elus, kahtlemata elus! «Ei, ja tuhatkorda ei!» tuli hääl valju karja-tusena Agnese suust. Surmkahvatus kattis ta nägu; ta tuikus ja kukkus maha: ta oli minestanud. Rahvast puupüsti täidetud kirikus tõusis
annaabi.ee 
