kohanemisvõimelisemad. Ajapikku on hunt muutunud koos elukeskkonnaga. Euroopa hunt on midagi muud kui tema Siberi laantes elavad liigikaaslased. Pealegi voolab nii Euroopa kui ka Kesk-Aasia huntide soontes koera verd. Me eristame nn. aasia, siberi, kanada ja brüsseli hunti, otsime segunemata ja puhast omamoodi aaria tõugu. Geneetilise mitmekesisuse tõttu eristatakse 32 hundi alamliiki, kellest 20 elab Põhja-Ameerikas ning 12 palearktilises regioonis. Hilisem kriitiline analüüs on vähendanud üldarvu siiski 16-le. kellest 6 elab Põhja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevõrgustikuga, seega on hundid hästi kontrollitavad. Siinsed hundid on õppinud tundma oma koduümbrust ja inimeste jahikombeid. Segunemine koertega on paratamatu, kuid populatsiooni normaalne tase on rikutud ning arvukus väike. Meie hundikarjad piirduvad enamasti kuni kümne loomaga.
voolusänge. Veekogude looduslikku olukorda taastada on aga kümneid kordi kallim kui neid kanaliks kaevata (Laanetu, 2007). 14 KOKKUVÕTE Saarmad on uudishimulikud, mängulised ja intelligentsed loomad. Nad on poolveelise eluviisiga imetajad ja elavad veekogu äärsetes urgudes. Saarmad on kiired, väledad ujujad. Levinud pea kogu palearktilises vööndis v.a. äärmised põhjapoolsed ning stepi- ja 15 kõrbealad. Eestis levinud kogu mandril. Arvukust Eestis peetakse praegu kuni 2000 isendini. Toidu hangib saarmas peamiselt veest. Enamasti toitub kaladest, vähkidest, konnadest ja pisiimetajatest. Eestis ja suuremas osas Lääne-Euroopas on saarma olukord praegu üsna hea, kuid paljudes riikides mujal maailmas on tema arvukus kahanenud.
annaabi.ee 
