Ka temperatuur, niiskus, tuul, valgus, õhurõhk mõjutavad või võivad mõjutada inimeste käitumist ja meeleolu. Tõenäoliselt on meile eri vormides nende kõigi mõju tuttav kui läheb külmaks, siis käitume me viisil, mis vähendab külmaga kokkupuutumisel tekkivat ebamugavustunnet. Väljasviibimise aktiivsus langeb või siirdub mingisse teise vormi (ei minda enam telkima, vaid suusatama). Samuti, reisides parasvöötme kliimast väga palavasse piirkonda, võime me tugevasti piirata oma välist aktiivsust, lebades lihtsalt palmi all. 4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON? Sessoonne afektiivne häire(ingl k SAD seasonal affective disorder), ehk sessoonne depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne
kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu. Naesed läind kaevama: teine kohtusse, teine õiguse ette; teine soand suure õiguse, teine kange võimuse. Kivita Mats aga põle änam ilmas luband pulme teha, et kulu läheb suureks ja naesed tülisse. H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R. Põldmäe raamatus Eesti rahvanaljandid I (Tartu, 1941, lk. 201) 2. AT 1960G + 1889K? + 1875?
annaabi.ee 
