2. Teose pealkiri ,,Kuristik rukkis" sümboliseerib laste saamist täiskasvanuteks, kus kõik arusaamad muutuvad. Rukkipõld on kui süütu laste mängupaik, kuid jõudes täiskasvanu ikka, muutub kogu maailmapilt, nagu kukus kuristikku. Kui ta kõndis New Yorki tänaval, kuulis ta ühte poisikest laulmas seda laulu, milles kajastuvad selle raamatu pealkirja sõnad, mida teadis ka Holdeni õde. Kuigi ta ise (Holden) on oma vanuse kohta arengust ees, siis on tema palavaimaks soooviks kaitsta lapsi täiskasvanuks saamise eest. Sama vastas ta ka Pheobe'le, et tahab saada nende laste valvuriks, et kaitsta neid sinna kuristikku kukkumast, mis hukkutab nende puhta loomuse ning õpetab neid valetama, vassima ning silmakirjatsema. Teoses tuleb see hästi välja lõpu poole, kui minnes kooli Pheobe't vaatama, nägi ta kooli seinale kirjutatud roppusi, mida ta pidas laste hinge möörimiseks. Ta tahtis seda roppust eemaldada, kuid mõistis,
Schellingist lähtuv spekulatiivne loodusfilosoofia. Maailma tuleb käsitada elava ühtsusena. Selles maailmas leiame lõpmatut mitmekesidust. Kuid iga nähtus ja olend väljendab põhiliselt samaks jäävat ühtsust erilisel viisil. Kõiksuse olemus väljendub mitmekesisuses ja mitmekesisuses valitseb ühtsus. Fröbeli järgi tuleb iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Spekulatiivse filosoofia alusel tuleb iga rahvast käsitada kui igavese idee omapärast kehastust. Igal rahval on täita oma ülesanne, sest ta on inimsuse mõtte üheks eriliseks ja asendamatuks väljenduseks
elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud temasse tärkav romantika Novalise kaudu. Esiteks tuleb Fröbeli järgi iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgsemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. 4