keskööd ajas tuleleeks taeva poole, hommikus ei olnud majast ega peremehest jälgegi. Hijlem suri ka Kiviveski möldri naine, põllud maad said võõraste kätte. Ehitati uus veski mis poole väiksen ja näotum. Nii käis kivimölder vanades põlenud majades kodukäijaks. Mitte üks talunik ei pistnud oma sõrme sinna kus see mees käinud, ei tahetud tontide küüsi sattuda. Tammiste Riinu uskus ka Kiviveski tonte. Küünlakuu öösel tõmbas Riinu hirmuga palaka üle pea. Miina tuline sõna Hinnu kohta hakkas tõele vastama. Riinu üritas oma mõtteist lahti saada, arvates et ta on liiga vana. Pühapäeval ütles veskieit tütrele, et ta pangu Hinnu lõunasöök ahjuauku sooja, et nad lõunaks tädi juurde ja seal võib kauem minna. Ema käsk sai ruttu täidetud. Eit ei andnud tütrele tööga aega külas käia. Ta tahtis Anniga väga kokku saada, Ann oli ju ka mõisas korratüdrukuks olnud kus need tarkused ometi alati käepärast olid
tiksub raudse linna all (looma kaelakell). A3a4. Atributiivlaiend subjekti poolel: Hiire teerada ümber toa (räästatilgad); Hõbeleht ukse all (prees); Hall härg möirab nurkas (käsikivi); Valged lambad hüppavad meres (herned pajas). A3a5. Atributiivlaiendid mõlemal poolel: Kuldõun hõbevaagna pääl (päike); Punane pull kasteheina kütkes (jõhvikas); Must härg müirab tampse tõrre sees (õpetaja kantslis); Punane poisike magab rohelise palaka pääl (murakas). A3a6. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme: Kaks meest ühe kübara all (härjad ikkes); Koda kolme nuka pääl (vokk); Neli auku niidikeras (lehma udar); Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal (ketramine); Liha tantsib nelja raudtaldreku pial (hobune). A3b1. Latiivsed kohamallid keegi või miski suundub mingist määratlemata kohast määratletud kohta: Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles (suits); Sile läheb karvase sisse (käsi läheb kindasse).