Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad
erinevate esemete materjal. Klassitsism Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskuju võtta antiikehitistest. Selleks mõõdiststi ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Palju hakkas ilmuma selleteemalisi käsiraamatuid. Arhitektide eesmärk ei ole luua ainult ilusat ehitist, vaid ka ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Renessanss arhitekti stiili hakatakse jäljednama- Andrea Paladio. Tema mõjul armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned. Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris
annaabi.ee 
