Lapse hea enesehinnang põhineb kogemusel, et ta on hea ja väärib armastust sellisena, nagu ta on, ilma mingite saavutusteta. Lapse enesehinnang pole püsiv omadus, olgugi et kaasasündinud temperament seda mõjutab. Rahulikud ja hea kohanemisvõimega lapsed võtavad ka oma arengukriise rahulikult, tulise loomuga ja intensiivsed lapsed aga viskuvad neisse hooga. Emadele ja isadele ei ole siin muud nõuannet kui jälgida olukorda ja olla kuuldel. Rõõmustagu koos rõõmutsevaga ja pakutagu lohutust pettumushetkel. Lastega töötavad täiskasvanud peaksid lähtuma sellest, et pettumused ja ebaõnnestumised kuuluvad paratamatult asja juurde. Täiskasvanud peaksid minimeerima häbistavaid ja alandavaid kogemusi ning aitama lastel nendest üle saada. Enesehinnang vaheldub päevast päeva ja vastavalt lapse vanusejärkudele. Lapsed ja noored on tänapäeval palju julgemad ja sotsialiseeritumad kui nende vanemad samaealistena. Enesehinnangut püütakse toetada
Ka on neil iga asja jaoks palved, puudutagu need siis arvutimaailma või liiklemist. Toitumiskultuurist lähtuvalt armastavad lahked iisraellased külas käia ja ka ise külalisi võõrustada ning küllakutsele vastates tuleb oma lubadust alati pidada. Toit on kas kosser (lubatud) või treife (keelatud). Tuleb meeles pidada, et taldrik tuleb võõrsil olles alati tühjaks süüa, et lahkeid võõrustajaid mitte pahandada. Toit ja ka suupisted on väga au sees, pakutagu sulle päevalilleseemneid, salatit või kartulikrõpsu, kõik tuleb ära süüa. Kõrvale pressitakse mahla, mis toidu libedalt alla viib. Iisraeli riigi algusaastail oli sealseks rahvustoiduks aromaatne oa- ja liharoog tchulent, mis aga taandus tänu valusatele mälestustele araablaste välja mõeldud mahlase aedubadest valmistatud palli falafeli ees. Praeguse Iisraeli aladel on oad asendatud juba kohalike poolt kikehernestega ning kuumad pallikesed asetatakse leivataskutesse ehk
annaabi.ee 
