mürgituse 1930-1940 1930. aastate soengutel oli mitmeid nö. kohustuslikke elemente, et ta vastaks igati hooaja moodidele ja kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku võimalikult isikupäraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. Eesti naised olid eelkõige paktilise meelega kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et üldise moejoonega kaasa käia. Kolmekümnendatel mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma rohkem kui kunagi varem, muutes rõivad veelgi luksuslikumaks ja säravamaks. Kleidimoes kerkis esile diagonaallõige ning paljas selg nii saavutati seksikus, näitamata liiga sügavat dekolteed. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Ulmelist meeleolu süvendasid soengutesse kinnitatud briljant- või kristallehted.
Ei tahaks nõustuda,et eetiliselt on õige kui näiteks naine end mehe surma puhul surnuks põletab. Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel.
annaabi.ee 
