omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim. Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga võrdsed ,,vuntsid" poised. Paksuhuuleline tugev suu on noortel otsseisune, vanuse kasvades muutub see aegamööda põhjatoidulisele kalale iseloomulikuks alaseisuseks suuks. Kui sügavamalt suhu vaadata, leiab sealt kolmes reas paiknevad neeluhambad. Sasaani ja nn soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal
Alles hiljemini selgus kõik ja seegi härra Mauruse suure elutarkuse ja küpse ilmavaate tõttu. Temal oli nimelt niisugune ilmavaade, et teenija peab olema tingimata vana ja inetu. Ainult vanu ja inetuid teenijaid armastas härra Maurus. Praegu oli asutise köögi-Kaieks -- härra Mauruse ees olid kõik teenijad Kaied, nagu ei peaks ta ristimisesakramendist põrmugi lugu --, jah, köögi-Kaieks oli praegu kõõrdi silmadega, rõugearmidega, paksuhuuleline, töntsaka keha ja konarliku kõnnakuga Loviisa, kel aastaid neljakümne ümber. Ta oli vaikne ja töökas, alandlik ja sõnakuulelik ja teda võis tarvitada nagu elavat asja. ,,See on veel vana põline eesti hõbe," kiitis härra Maurus teda. ,,Puhas kui kuld, truu kui muld," lisas ta juurde. Midagi oli härra Maurusel ja ka teistel siiski silmapaari vahele jäänud: Kaiel olid nimelt pikad ja paksud kollakad juuksed ning helevalged hambad, mis võisid palju
annaabi.ee 
