hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisandisisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma
- vardametalli siirdemehhanism sulamisel - jämetilksiire, peentilksiire, - pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe oksiide ja ferromangaani (FeMn). Oksiidide lagunemisel eraldub hapnik, mis vähendab sula keevisvanni pindpinevust ja suurendab metalli voolavust. Väikese keevismetalli pindpinevuse tõttu esineb peentilksiire, millega kaasnevad väikesed keevitusvoolu ja kaare pinge muutused. Seetõttu on keevituskaare võimsus suur
annaabi.ee 
