lubiplaatidest, mille pind täiskasvanul paljas. Pikk vars,kiiri servadel viis, mis on enamasti harunenud, servades suguudemed, suu karika keskel, pärak selle serval,kiviplaadi asemel urbed. Meritäht lameda, enamasti 5 kiirega röövloomad, veresoonkond nõrgalt arenenud, hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade, naha sees lubiplaadid, millest lähtuvad kehaseinast välja ogad, külgedel seenekujulised paksillid, lahksoolised. Madutäht keha koosneb kesksest kettast ja enamasti 5 pikast ja liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid, seest toestavad selgroolülid, hiljusjalad kupaldeta ja iminappadeta, väliseid hiljusevagusid pole. Ketas väljast lubikilbiga kaetud, kiviplaat suuküljel, hingamiseks ja heitainete eritamiseks 10 hingamispauna. Soolt ega pärakut pole 75. Merisiilik kiirteta, ümarat kha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele
hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 73. Okasnahksete (Echinodermata) toese erinevusi nonde eri klassides Meritähtede (Asteroidea) suuvastast külge katavad seenekujulised paksillid Nende vahel on naha pehmed väljakasvud paapulid, mis võivad olla hingamiselundid. Meripurade (Holothuroidea) kehaseina katavad lubinõelad. Merisiilikute toes koosneb väikestest lubiplaatidest, kaetud lubinõeltega. 74. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate (Crinoidea) ehituse võrdlus Meriliiliate ehitus: ainsad varrelised okasnahksed. Vars kinnitub karika suuvastasele küljele. Toes lubiplaatidest, mille pind on täiskasvanud loomadel paljas
annaabi.ee 
