· Bassein lastakse tühjaks · Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega · Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust.
pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid
Soode kasutamine Sood hakkasid tekkima pärast viimast mandrijäätumist (ca 8000–10 000 aastat tagasi). Jää alt hiljem vabanenud Lääne-Eestis on seetõttu rohkesti madalsoid. Ida- ja Kesk-Eestis, kus soostumine on toimunud pikemat aega, on rohkem rabasid. Kõige tähtsam soodes leiduv loodusvara on turvas. See tekib soos kasvavate taimede jäänuste lagunemisel. Hapnikuvaeses turbapinnases kõdunevad taimejäänused vaid osaliselt. Seega on rabad ainulaadsed kooslused, kus koguneb üha paksenev turbakiht. Aastas tekib keskmiselt juurde 0,5–1 millimeetrit turvast. Kõige vanemates soodes on 8–9 meetri paksune turbakiht. Turbast valmistatakse briketti, loomade allapanu, kasvuturvast ning väetist. Samuti kasutatakse seda meditsiinis. Sood on olulised puhta vee varud. Neis on rohkem vett kui kõigis meie järvedes. Rabalaugastes olev happeline vesi on mikroobidest vaba ning seda võib kartmata juua. Aasta-aastalt käib meie soodes üha enam puhkajaid