nägemisnärvist või reetinast. Sellisel juhul võib pilt näha välja nagu alumine ja ülemine osa ei sobitu omavahel kokku. See tähendab, et patsient liikus või pilgutas. (Francis jt 2017). 3.2 Skaneerimise tsentreeruvus Õigete andmete saamiseks peaks OKT testi tehes olema ring tsentreerinud nägemisnärvi ümber. See osa ringist, mis on liiga lähedal nägemisnärvile, näitab seda nägemisnärvi osa paksemana kui ta tegelikult on. See nägemisnärvi osa, mis on kaugemal ringi tsentrist, näitab väiksemat paksust. Tulemuseks võib olla see, et järeldatakse mingit probleemi nägemisnärvi õhukesemas piirkonnas. (Francis jt 2017). Seda probleemi põhjustab tavaliselt see, kui uuritaval on probleemis fiksatsiooni hoidmisega. Aparaat võib olla tsentreeritud algselt korrektselt, kuid kui patsient natuke liigub või kui silm vajub, liigub tsentreeruvus paigast
korsten (või korstnad) paikneks katuseharja suhtes sümmeetriliselt, mille nimel ei peljatud korstnat pööninguosa ulatuses ka viltuselt ehitada. Vanadel korstnatel on sageli vaid üks lõõr, kuhu suunati kõik kolded. Tänapäeval peaks siiski igal koldel oma lõõr olema, lisaks tuleb silmas pidada ventilatsioonilõõre, 8 kuigi need võivad paikneda kõik ühes korstnas. Kaitseks ilmastiku eest ehitati korsten hoonest väljas olevas osas paksemana. Vanasti, kui ei olnud veel saadaval ilmastikukindlaid telliseid, tuli korstnaotsa sageli korrastada. Seda püüti küll kaitsta krohvi või plekiga, hiljem hakati plekiga katma vaid korstna ülaosa. Korstna parandamisel oleks hea kasutada sama kuju ja suurusega telliseid, millistest korsten algselt ehitatud on. Oluline on säilitada ka korstna kuju. Sageli tehakse terve maja välimust rikkuv viga just selles, et korstnat uuendades loobutakse algsest kujust ja
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis
annaabi.ee 
