puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20) Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. (Sepp 1990, :35) Struktuurne inflatsioon tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Selline olukord tekib ühiskonnas siis, kui
Seega võib valitsus midagi ette võtta, et vähendada tööpuuduse määra. Kui valitsus suurendab oma kulutusi, siis AD suureneb (G on üks AD komponente). Selle tulemusel AD nihkub asendisse AD` ning hinnatase 25 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 jällegi tõuseb, SKP liigub tagasi potentsiaalsele tasemele. Kuna pakkumisinflatsiooni põhjustab tootmiskulude kasv, siis nimetatakse seda inflatsiooni ka kuluinflatsiooniks. P ASLR AS`SR ASSR P1 P0 AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 15. Pakkumisinflatsioon