püütakse saada maksimaalseid tulemusi. Seega ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistika tõhusust tervikuna. Näiteks ei pruugi veoseühiku kohta kõige madalama veohinnaga transpordiviisi kasutamine olla parim lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Arvesse võttes nii veo- kui pakkimiskulusid, võib otstarbekamaks osutada kallima transpordiviisi kasutamine, mille puhul veoste täiendava pakkimise vajadus puudub. Kõik kolm eelkäsitletud põhimõtet moodustavad üheskoos logistika integreeritud juhtimiskonseptsiooni. (4 astmeline protsess) Fragmenteeritus ehk logistikaga seotud tegevuste eralduvus võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Fragmenteerimise tulemusel iga tegevus võib leida oma parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks:
töötamisel ning pakkematerjalide kasutamisel tarneahelas võtmeroll. Logistikakulude oluline komponent on pakendamiskulu. Mida lühem vedu, seda suurem on pakendamiskulu veokuluga võrreldes. Seda arvestades püütakse saadetiste ettevalmistamisel veoks hoida kokku pakkimiskulusid. Tagajärjeks on veo käigus kahjustunud kaubad, mida kind- lustusirmad viidates puudulikule pakkimisele enamasti ei hüvita. Kahjuhüvitusnõuete tagasilük- kamise peamisteks põhjusteks on puudulik pakend, veose vale paigutus koormaruumis ja vead laadimisel.
annaabi.ee 
