Vett anti tavaliselt ämbritega õhtuti. Inimestel polnud aga kaasas nõusid, millega vett tagavaraks hoida. Ahastavad ja valulikud näod vaatasid läbi trellide inimestele, kes suurtes hulkades püüdsid läheneda küüditatute vagunitele, et õnnetuid kuidagi abistada. ,,Vett, vett! Tooge meile vett!" kostsid naiste hüüded läbi trellide. Punaväelastest püssimeeste valve ei lubanud kellelgi vagunitele läheneda. Püüti meelitada tunnimehi ja tarvitati kõiki mõeldavaid kavalusi, et pakikest küüditatule üle anda. Tassiti ämbritega vett kohale. Mõnel pool õnnestuski vett ja toiduaineid edasi anda, vaatamata sellele, et see oli kõvasti keelatud. Õhk vagunites oli hingemattev, sest värsket õhku pääses juurde ainult ülalt väikestest aukudest. Õhku rikkusid ka augud, mis keset põrandat või nurgas täitsid kloseti aset. Ka põrand oli mitmes kohas üle ujutatud. Eriti masendav oli pilt naiste vaguneis,
kasutavad väga selget eetilist väärtusperspektiivi, seda mitte varjates ning hiljem isegi mitte vabandades. Olin neile lihtsalt indiviid. Teenindaja(te)le pole teenindamine oluline. Peaasi, et nad olid õigel ajal töökohal olemas, muu neid ei huvitanud. · Ka seekord positiivseid emotsioone kahjuks polnud välja tuua. 3. Kolmas külastus- Port Arturi`i postkontor: Saabusin peale lõunat, nii kahe paiku. Ära saatmist ootas kolm pakikest: üks lihtkorras keskmise raskusega kuid mõõtmetelt suur, väike lihtkorras kiri/ pakk ja ettevaatlikku käsitlemist saadetis. Teenindaja võttis mind vastu naeratusega ning silmside oli pikk ja sõbralik. Suhtemisel pidasime aru, kuidas pakendada ettevaatlikkust nõudvat pakki ning isegi viskasime paar nalja. Üldmulje oli väga positiivne. · Positiivne- Teenindaja oli kliendikeskne ning sõbralik. Samuti lähtus ta kliendi
annaabi.ee 
