14. KASUTATUD KIRJANDUS 22 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö aluseks on võetud Pakendiseadus¹ (edaspidi PakS), mis on vastvõetud Riigikogu poolt 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628 ning jõustunud 01.06.2004. ¹ 01.06.2004. a jõustunud seadus asendab 03.05.1995. a vastuvõetud ja 26.05.1995. a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks. Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse
8 Juba täna võib leida poode, kus kassa ees ei ole õhukesi kilekotte(Selver), kuigi on veel poed (Maxima), kus kilekottid saab võtta kassast. Keskkonnaministeerium plaanis seadusemuudatust, millega keelatakse 2017. aasta 1. juulist tasuta õhukeste kilekottide jagamine poes. Lisaks kehtestatakse tasulistele tavakilekottidele miinimumhind 30 senti kuni üks euro. Nii poekassas müüdavate kui ka tasuta jagatavate õhukeste kilekottide arvu vähendamiseks tahetakse muuta pakendiseadust. TNS Emori 2015a. küsitluse põhjal selgus,et kuni 200 õhukest kilekotti, millest 160 on eriti õhukesed kilekotid ehk nn puuviljakotid. "Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust," selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, miks on oluline muuta pakendiseadust. On teada, et koguni 97% keskkonda reostavaid eriti õhukesi kilekotte läheb käibesse kauplustes, kus neid antakse inimestele tasuta
annaabi.ee 
