5 2. Moesõnad, mis tekivad ühiskonnasuhetest Moesõnu võib võtta üle teistest keeltest ning ka ümbritsevast keskkonnast. Reet Kasik toob oma artiklis ,,Puudest ja inimestest" välja, et inimeste sõnakasutus on alati olnud seotud sellega, millises suhtes me mingi rahvaga oleme. Näiteks ajal, mil Eesti oli Saksa okupatsiooni all, tekkis sõna kadakasaks. Olukorra muutudes, ajal mil Eesti oli Vene okupatsiooni all, loodi sõna pajuvenelane. Neid eestlasi, kes olid vastavalt kas saksastunud või venestunud, nimetatigi halvustavalt just niimoodi. Tänapäeval on Eestil tihedad suhted läänemaailmaga ning üleminekuinimest tähistavateks moesõnadeks on saanud võsajänki ning võsainglane. Kuigi sõnad kadakasaks, pajuvenelane, võsajänki ja võsainglane näitavad, et kõigil sõnadel on seos puudega, mida peetakse kiiresti kasvavateks ja raskesti
on nende väljendite kasutuselevõttu põhjendatud seosega kadakapõõsaga, mis sümboliseerib midagi vohavalt kasvavat ja raskesti väljajuuritavat. Tegelikult on sõna algkuju aga kate-saks, mis tähendab alamsaksa keeles hurtsikusakslast. Ka on väljendi tähendus rahvasuus algsele vastupidiseks muutunud - väljendi võtsid kasutusele balti-sakslased, kes nii põlglikult nimetasid eestlasi, kes püüdsid saksa moodi olla. Kasutust leiavad humoorika ja taba väljendi eeskujul ka pajuvenelane ja võsajänki/ võsainglane (Ibid., 2001: 49). 7 2. Konteksti vastu eksimine Teksti luues on oluline silmas pidada kõnetatavat lugejaskonda ja kasutada kohast sõnavara ja stiili. Kõrvalekalded viivad väärarusaamiseni ja teksti sõnum võib nii kaduma minna. 2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus
annaabi.ee 
