kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." M. Under "Kevad" · Underi tähtsaim kevade sümbol on päike. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest
kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära, et jäädagi nautima taasleitud looduse võlu. Ta rõõmustab kui laps, kui "on surnuks pistnud talve kevadine virgus" ja "aknasse kliriseb kiirtemurd". "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadelle vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." Päike näib Underile olevat tähtsaim kevade sümbol. Seda isikustades loob ta pildikesi, mis on küll veidi naljakad, aga samas kevadele vägagi iseloomustavad. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." ("Käik valgusse"); "Ees päikese suu on pärani - / ta hingeõhk on valgus