Kõige levinumad mänguasjad on nukud. Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Tüdrukud on läbi aegade armastanud nukkudega aega veeta - neid tehti nii riideräbalatest kui sugadest. Karjapoistele on meeldinud käratekitavad mänguasja, nii tehti igasuguseid püsse, lepa- ja pajukoorest pasunaid, pajupille jm. Kevadel on poisid ehitanud ka ojadele vesirattaid ning laevutanud männikoorest paate. Päris väikestele lastele tehti kõristeid. Kui tänapäeval on need enamasti plastmassist, siis vanasti kasutati kõristite tegemiseks näiteks hanekõri või kasetohtu ning kõrinaks pandi herneid.
Need kurgupisikud on igavesti vintsked sellid. Nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Piisab sellest, kui kas või üksainus jääb elama. Poeb kuhugi igemesoppi 10 peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust