sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad lehed on 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad,pealt tume-sinakasrohelised,alt hallikasrohelised.Punapaju õitseb aprilli lõpus enne lehepunade puhkemist.Kitsassilinderjad urvad on 1,5-5,4 cm pikkused,tolmukotid purpurpunased.Mesinduse seisukohalt on see taim eriti oluline,sest annab mesilastele peale õietolmu ka paju nektarit. Meeproduktiivsus saavutab kuni 120 kg/ha.Esimene pajudelt tulev kasvõi paaripäevane korje mõjub mesilaspere arengule tunduvalt paremini kui ükskõik milline inimese poolt valmistatud ergutussööt. Harilik sarapuu Harilik sarapuu kasvab looduslikult enamasti kuni 5m kõrguse rohkesti haruneva põõsana,mis õitseb märtsis-aprillis.Sarapuud kasvatatakse ka parkides ja haljasaladel ning hekitaimena.Varajase õitsemise tõttu annab sarapuu mesilastele esimese õietolmukorje,mis
(3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.]. Vanarahvas on pajule omistanud suisa müstilist väge. Iseäralik võim arvati olevat isegi paju varjul: Hambavalu vaikistuseks tuleb kuuvalgel ööl kolm kord peoga paiu puu varju võtta hamba pääle panna siis jäävad hamba valu tagasi. Ka kolm korda kuuvalgus võttes aitava ka [RKM II 13, 557 (169) < Viljandi v. J. Kala (1947)]. Pajukoort kui Euroopas tunnustatud droogi saadakse eri liiki pajudelt, teiste seas ka Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Kvaliteetne droog tohib sisaldada kuni 3% võrseid diameetriga üle 10 mm, kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog kujutab endast 2530 cm pikkusi torukesi või pooltorukesi, mis võetakse oksalt ringlõigete ja neid ühendava pikilõike abil
annaabi.ee 
