Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need ol...
Sellel ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu. Peegeldumise mõte kandub edasi 19 sajandi Euroopa romaanis nt.- Stendhal räägib sellest jne. Diderolt pärineb mõte ilu objektiivsusest. Ka mõte sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peab olema tõepärane jne. See tõene peaks saama kirjeldatud harilike, kuid imepäraste asjaolude kaudu. See, mida kirjeldatakse on võimalik, aga harukorde ja imeline on see, mis teeb selle narratiivi pajatamist väärivaks. Mõtisklused sel teemal jätkuvad pärast Diderot kaua aega, näiteks: kuidas peaks proosateost kirjutama? Kas peab panema kirja lihtsalt vaate elule, või tooma välja elusündmuste erakorduse. Kunstiteos ei ole lihtsalt elust kirjutamine. Diderot nõuab ka suurte asjade ja ürituste kirjeldamist. Ülevus oli mõistete hulgas juba olemas. Sammaldunud vare on ülev, sest ta räägib ajaloost jne. Neid tuleb ka ülistada. Kunstiküsimustest ta võtab sõna ja saabki
annaabi.ee 
