valvama jääda. Eit nõustunud, kuid hoiatanud neid veel võõra varga eest. Kanged mehed lubanud, et leemuga ei juhtu midagi, et nad korda mööda katelt valvavad ning valvsa pilguga vahivad. Eit läinud seepeale põõsastikku magama. Ka Sulevipoeg, Olevipoeg ning Kalevite kallis poeg heitnud magama, jättes Alevipoja pada valvama. Mõne aja pärast ilmunud muru seest välja härjapõlvlane, kes salalikul sammul pajale lähemale astus. Härjapõlvalane oli kolme vaksa kõrgune, kitsehabe lõua all ning sarvekesed kõrva taga, kaelas olnud härjapõlvlasel kuldkellakene. Härjapõlvlane hakanud Alevipoega paluma, et too lubaks leemt maitsta, Alevipoeg aga ei lubanud. Härjapõlvalane karanud seepeale paja serva peale ning teinud paja tühjaks. Härjapõlvlane kasvanud siis kuuse kõrguseni, sirgunud seitsmekümne süllani ning kadunud siis kui tina tuhka.
Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse tapitud jalgadega järisid ja pinke, need tehti üsna madalad, et istuja pea jääk allapoole suitsuvööndit neil tehti tubaseid töid. Seljatoega tool on Eesti talumajades suhteliselt uus mööbliese. Veel 19.saj algupoole oli toole taludes vähe ja seepärast peeti neid pidulikeks istmeiks. Ahjuees eriti esemeid polnud, seal oli ruumi õlgedest ja vitstest punutud pajaakrantsil seisvale pajale, pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega
annaabi.ee 
