muvale, astus välja kannatava inimese ja demokraatia kaitseks. · Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid hälbimusi kõrvale jättes hõlmas realistlikku põhitüüpi lüürika sel ajal kogu meie luule paremiku. · Kujunes välja kaks põhilist arengusuunda
· Muude luulemotiivide kõrval tõusis jälle tähtsale kohale ajalaul. Ent uus ajalaul erines oluliselt kümmekond aastat varem luules domineerinud ekspressionistlikust ajakujutusest. 1920-ndate aastate lõpul ja 1930-ndate aastate algul lähtusid sotsiaalkriitiliselt meelestatud autorid konkreetsetest elupiltidest. Neid luules esitades tõid nad esile oma suhtumise ning hoidusid stiliseerivaist paisutustest. Tihe oli ajakriitiline element J. Sütiste, J. Kärneri, J. Barbaruse ja A. Alle luules, kuid mööda ei läinud ajastu probleemidest ükski autor. · Eelmise kümnendi teisel poolel alanud suundumine realistliku tõetruuduse poole luules jätkus. Mõningaid hälbimusi kõrvale jättes hõlmas realistlikku põhitüüpi lüürika sel ajal kogu meie luule paremiku. · Kujunes välja kaks põhilist arengusuunda. Kümnendi algul alanud elu-