heledama värvusega puiduosa, mis koosneb elavatest vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 40 aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised
vedelikke juhtivatest rakkudest ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Maltspuit – elvadrakud seda, et seal toimub mingi laadne elutegevus selles on suurem niiskus. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike traspordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust mägatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Lülipuit – surnud rakud seal vedelike ei liigu. Lülipuiduga puid nim. Lülipuidulisteks ( tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel) Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks ( lepp, haab, kask , pöök, vaher) Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk,
annaabi.ee 
