täheldanud, et kui lahutada galaktikate valgus spektriks, siis saab kindlaks teha, kas nad liiguvad meie poole või meist eemale (joon. 3.3). Suureks üllatuseks selgus, et peaaegu kõik galaktikad eemalduvad meist. Enamgi veel, mida kaugemal nad meist asuvad, seda kiiremini nad eemalduvad. Universum paisub. Universumi paisumise avastamine oli üks 20. sajandi suurtest intellektuaalsetest murrangutest. Kui galaktikad eemalduvad üksteisest, peavad nad minevikus olema asunud koomal. Praeguse paisumiskiiruse järgi saame hinnata, et 10 15 miljardit aastat tagasi pidanuksid nad asetsema üksteisele väga lähedal. Universum ja ka aeg pidid alguse saama hiiglaslikust plahvatusest. See seletab, miks öötaevas on tume: ükski täht pole saanud kiirata kauem kui 10 15 miljardit aastat, mis on möödunud Suurest Paugust. Kui Universumi arengulood küüniksid lõpmatusse nagu sadulpind või tasapind, oleksime kimpus ääretingimuste määramisega
täheldanud, et kui lahutada galaktikate valgus spektriks, siis saab kindlaks teha, kas nad liiguvad meie poole või meist eemale (joon. 3.3). Suureks üllatuseks selgus, et peaaegu kõik galaktikad eemalduvad meist. Enamgi veel, mida kaugemal nad meist asuvad, seda kiiremini nad eemalduvad. Universum paisub. Universumi paisumise avastamine oli üks 20. sajandi suurtest intellektuaalsetest murrangutest. Kui galaktikad eemalduvad üksteisest, peavad nad minevikus olema asunud koomal. Praeguse paisumiskiiruse järgi saame hinnata, et 10 15 miljardit aastat tagasi pidanuksid nad asetsema üksteisele väga lähedal. Universum ja ka aeg pidid alguse saama hiiglaslikust plahvatusest. See seletab, miks öötaevas on tume: ükski täht pole saanud kiirata kauem kui 10 15 miljardit aastat, mis on möödunud Suurest Paugust. Kui Universumi arengulood küüniksid lõpmatusse nagu sadulpind või tasapind, oleksime kimpus ääretingimuste määramisega
annaabi.ee 
