Taoliste väljatransistoride skemaatiline ehitus ja tingmärgid on toodud joonisel 7.1. JOONIS 7.1. Nagu alati eri juhtivusega pooljuhtide liitumiskohal, nii ka siin tekib paisu ja kanali vahel p-n-siire ja tõkkekiht. Sellise p-n-siirdega väljatransistori töötamiseks on vaja siirdele anda vastupinge. Mida suurem on vastupinge, seda laiem on tõkkekiht ja seda kitsamaks jääb juhtiv kanal ja nii hakkabki väljatransistori neeluvool sõltuma paisule antavast vastupingest. Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 um ja laiuseks 0.5 um. paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole, ja ELEKTROONIKAKOMPONENDID IL 55 paisupinge tugevam tüüriv toime
1. JOONIS 5.1. Nagu alati eri juhtivusega pooljuhtide liitumiskohal, nii ka siin, tekib paisu ja kanali vahel P-N-siire ja tõkkekiht. Sellise P-N-siirdega väljatransistori töötamiseks on vaja siirdele anda vastupinge. Mida suurem on vastupinge, seda laiem on tõkkekiht ja seda kitsamaks jääb juhtiv kanal (väheneb kanali juhtivus) ja nii hakkabki väljatransistori neelu vool sõltuma paisule antavast vastupingest. Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine 62 kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk
joonisel 5.1. JOONIS 5.1. Nagu alati eri juhtivusega pooljuhtide liitumiskohal, nii ka siin, tekib paisu ja kanali vahel P-N-siire ja tõkkekiht. Sellise P-N-siirdega väljatransistori töötamiseks on vaja siirdele anda vastupinge. Mida suurem on vastupinge, seda laiem on tõkkekiht ja seda kitsamaks jääb juhtiv kanal (väheneb kanali juhtivus) ja nii hakkabki väljatransistori neelu vool sõltuma paisule antavast vastupingest. Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 m ja laiuseks 0,5 m , paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et, paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (suurem laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole , ja paisu pinge tugevam tüüriv toime. Ka tuleb arvestada, et tõkkekiht ehk laengukandjatest vaesustatud tsoon on
annaabi.ee 
