Järgnes kiire areng ja moderniseerumine. Loodi diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning tasapisi tulid heakskiidud ka teistelt riikidelt. Siiski ei suudetud kaua demokraatlikku korda säilitada ning mindi kaasa sel perioodil Euroopas valitsenud trendidega. On raske öelda, kas Nõukogude Liidule mitte alla andes oleks Eesti iseseisvuse säilitanud, nagu seda Soome suutis, ent mis on olnud, seda ei saa muuta. Nõukogude Liiduga ühinemine hävitas Eesti kui eduka väikeriigi. Aga siingi paistsime silma oma arenguga. Kuigi ekspordiga pidurdati majanduse kasvu, on siiski märgitud, et siin asus "Nõukogude lääs". Soome televisiooni ulatumine põhjapiirkondadesse aitas sellise hüüdnime teenimisele kindlasti kaasa. Meie praegune vabariik sai aluse võrreldes esimesega sarnastel asjaoludel. Vana reziimi kokkuvarisemine, võimuvaakum ning rahva ühtekuuluvustunne andsid üheselt mõista, et taasiseseisvus on ainuke ja õiglaseim valik
Selline mõtestamine on vaevalt Teine kutt torkas vahele, „Need on vedruga – see tuleb lihtsalt välja tõmmata ja ta läheb ise tagasi võimalik sündmuste emotsionaalses tulipunktis. Küll tasuks aga üldiselt nördimust ja vihatunnet õigesse asendisse. Ma võin selle korda teha, kui soovid.“ Nad paistsid nüüd üsna sõbralikud. Ma seoses oma õpetajarolli ja suhetega mõtestada. polnud neid verbaalselt rünnanud – me kõik paistsime tol hetkel jagavat oma esmaseid inimlikke Aristoteles on meile oma „Nikomachose eetikas“ õpetanud, et „ka inimesed tunnevad ärrita- vajadusi; me hakkasime nägema üksteises enamat kui pelka takistust teel. tuna valu, kuid kättemaks pakub naudingut.“4 Ta ei ütle, et me peaksime leidma kättemaksust Ta tõmbas peeglit, ägas ja urises. Ma lootsin, et ta seda soklist välja ei tõmba. Ta lasi lahti