Hispaania vajab oma draamat. Seda, mis publikut köidaks ja mis hariks. Ei pea olema ranget piiri kõrge ja madala zanri vahel. Shakespeare ja Lope de Vega on eriti lähedased kaasaegsed. Hispaania on lähemal moodsale draamale. Tema jaoks piisab ainult tegevuse ühtsusest (mitte aja- 24h, koha-ühes ja samas paigas, ja tegevuse- üks liin) Lope de Vega kinnitab, et on oluline kasutada romansivormi- 8 silpi ja ühendatud assonantsriimiga. Renessansi ja baroki piiril paistetakse silma oma uudsusega, mitte ainult ei matkita antiiki. 01.11.10 Lope de Vega toob oma näidenditesse gracioso. Toob sisse nalja teravmeelsuse, rahvaliku nalja. Esineb enamasti teenrina, enamasti peategelase kaaslane. Taustaks on rahvuslik ajalugu Lope de Vegal. Auteema läbib kõiki näidendeid. ,,Fuenteovejuna" (Naiste mäss)- peetakse Lope de Vega kõige kuulsamaks näidendiks. ,,El mejor alcalde, el rey" (Parim kohtunik, kuningas) ,,Maestro de danzar" (Tantsuõpetaja)- Lope de Vega
Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada. Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule. Silma paistetakse vastastikku rüüstamisega.1618 a otsustatakse taas sõlmida relvarahu, seda 2 a , kestab kuni novembrini 1620. Kevadel 1621 otsustab Gustav II Adolf viia oma Liivimaa kampaania lõpuni, teeb mitmeid pöördumisi Sigismundile. Soovis,et Sigismund loobuks troonipretensioonidest, oli valmis tagasi andma Pärnu linna. Seda kokkulepet ei tulnud, Sigismund III lihtsalt keeldus sellest. Gustav II Adolf võtab kätte sõjakäigu Riia alla kahest suunast. Laevadega väinale
annaabi.ee 
