energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja hüdroenergia, geotermiline ning bioenergia. Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike. Sellist raiskamist pole meie riigile vaja, eriti praeguses majanduskriisis. Millised on puitkütuste varud Eestis? Statistilise metsainvesteerimise (SMI) andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti
4 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. See avatus on vahetu suhe – nii nagu taju ja tajutava suhegi on vahetu. Teisiti üteldes – noein`is mõteldu ei ole mõistmisele vahendatud arutlustega, mis loogilises seoses üksteisele järgnevad, vaid korraga ja tervikuna. Ja niisugune vahetu märkamisena on mõtlemine Parmenidese käsitluse kohaselt mitte-ekslik – see kas märkab või ei märka, st. on paistest pimestatud. Kuid kui märgatakse – siis tõeselt, varjamatult, nii nagu oleva endaga on. Märgata saab aga vaid seda, mis on. Igasugune tõene arutlus peab lähtuma tõeselt märgatust. Antud eelduses ilmneb oluline erinevus, mis eristab Parmenidest Joonia mõtlejatest. Nemad mõtisklesid mitmekesiselt olevate – ta onta – ja nende terviku ühtsuse üle, Parmenides seab küsimuse oleva enda kohta. Mitmekesiselt olev on kõik see, mis meie meelelisele tajule avaneb,
annaabi.ee 
