Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või – pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili – teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte
on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised
Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel. Enamikul sugukonna esindajatel on õiekate taandarenenud üheks sisesõklaks ja kaheks paislajuks (nende pundumisel avaneb õis). Tolmukaid on tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised
annaabi.ee 
