atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikdioksiidi kontsentratsioon umbes 14%. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate ning neid neelavate protsesside vahel. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest uusi koguseid kasvuhoonegaase (vastavalt süsinikdioksiidi ja metaani, aga ka teisi, marginaalseimaid kasvuhoonegaase). Teatud aja jookusl saavutatakse piir, millest edasi on lahustumine ning seega looduse võime omastada süsinikdioksiidi, väheenud või hoopis peatunud. Kui süsinikdioksiidi on liiga palju, ei suuda loodus seda enam omastada
efektiivsemalt; firma võib kolida mujale, kus ta ei pea seda maksu tasuma; firma võib tegevuse lõpetada. Kuigi OECD riikide puhul pole siiani täheldatud ühegi majandussektori konkurentsivõime märkimisväärset langust seoses keskkonnamaksudega, võib selle põhjuseks olla see, et energiamahukate harude jaoks on tehtud hulganisti erandeid. Ilmselt samal põhjusel pole Euroopa Liidus täheldatud energiaintensiivsete ja suurtes kogustes kasvuhoonegaase õhku paiskavate tööstusettevõtete kolimist riikidesse, kus süsiniku- või muid analoogseid makse pole kehtestatud. Uuringud on näidanud, et vähemalt praegu on energiamaksud suhteliselt madalad ja mujale kolimine pole rentaabel. Üldiselt oleks tegemist väga suure probleemiga, kui teatud riikides (näiteks Euroopas) saastamine väheneks, aga teistes riikides (näiteks Aasias) selle arvelt saastamine hoopis kasvaks (kuna tootmine viiakse lihtsalt sinna üle)
annaabi.ee 
