paradoks kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. 5) Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. 6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe.
Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe.
astanguks. Arvutada on vaja ühinemine alumise bjefiga ja astangu lävis, s.o sissevool astangusse. Lisaelementideta lävisele läheneb vool langjoonega b I, sängi murdepukti lähedal on sügavus kriitiline. Piki langjoont sügavus väheneb, kiirus suureneb ja võib ületada lubatava. Läve kõrgus: p1= h0-H, kus h0 on arvutusvooluhulgale vastav normaalsügavus juurdevoolusüngis ja H surve ülevoolu ees. Kui vooluhulk on arvutuslikust suurem, siis tekib juurdevoolusängis paisjoon ja kui väiksem, siis langjoon. Arvutusvooluhulgad valitakse nii, et neile vastaksid normsügavused: H01,02 = h0 (max, min)±0,25(h0max-h0min), kus h0 max ja h0 min on normaalsügavused, kui sängis voolab max (Qmax) või min (Qmin) vooluhulk. Nende sügavuste puhul on surve ülevoolu ees võrdne normsügavusega juurdevoolusängis, st H 1=h01 ja H2=h02.Kaskaad: on astangureast koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla.
annaabi.ee 
