Ütleks, et kõik olid väga head. Esimene tants, mis mulle meeldis oli kui Onegin oli tapnud oma sõbra ning peale seda murdis esimene oma pead süümepiinadega. Ta oli ühe väikste ratastega laua taga ning siis ilmus tema surnud sõber Lenski. Lenski kostüüm oli valge ning ka tema nägu oli tehtud lumivalgeks. Lava täitus suitsuga ning nad tantsisid väga graatsiliselt. Liigutused olid väga sünkroonis ja tegid balletile omaseid hüppeid. Teine, mis silma paisitis oli stseen kus hakkasid tantsima kõik baleriinid mustades kleitides ning mehed ülikondades. Samal hetkel siis toimusid ettevalmistused Tatjana pulmaks. Ta sõidtutati läbi tantsijate masaazilauaga ja erinevate kangastega. Taustaks oli Eugene Onegin: Waltz (Symphony Iljitsch St. Germain Orchestra & Vladimir Szell). See teos väga sobis sinna stseeni, kuna oli väga rõõmsakõlaline. Kolmas oli lõpus, kui Tantajana oli juba abilelus ning Onegin soovis Tatjanat endale tagasi.
romaanizanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad"(H.Talvik, B.Alver, K.Merilaas, A.Sang, U.Masing, B.Kangro). Kujutav kunst: Esinesid impressionism ja ekspressionism, mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad: N.Triik, P.Aren, A.Jansen, A.Vabbe. Skulpotristest paisitis silma J.Koort. Muusikaelu: 1921. a. Eesti Laulajte Liit. Tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad: J.Aavik, H.Eller, A.Kapp, M.Dsaar jt. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika. Teatrikunst: Lahtiütlemine senistest lavastuslikest põhimõtetest, suudade paljusus, julge eksperimenteerimine. Teatrielu keskus Tallinn. ,,Estonia"(ooperid, balletid, operettid),
annaabi.ee 
