1993.aastal käivitati uus programm - GAP II, mis 1996 liideti NRCP-ga. Nende programmide eesmärgiks oli jõevee puhastamine saastatusest, et saavutada rahuldav veekvaliteet. GAP'i asutajad kujutasid vaimusilmas ette, et päevas sõelutakse, juhitakse kõrvale ning puhastatakse 1340 millionist liitrist reoveest 882 millionit liitrit vett. Selle visiooni täitmiseks plaaniti rajada reoveepuhastusjaamu piki Gangest kulgevatesse linnadesse, et töötlemata ja puhastamata reovett jõkke ei paisataks. Praegusel hetkel on GAP II-te kaasatud peale Gangese ka tema lisajõed Yamuna, Gomti, Damodar ja Mahananda. Samuti on NRCP suutnud laieneda 35 erineva jõelõigu peale 164 erinevas linnas. Kõiki puhastusjaamu ja protsesse jälgitakse ja kontrollitakse peakeskusest. Olenemata sellest reostusetase Gangeses jätkuvalt tõuseb. [17] 5.2. Allahabad High Court kohtuotsus Nagu aeg on näidanud, ainult puhastamisest ei piisa. Tuleb teha ka ennetus- ja teavitamistöid
toidud. Sel juhul on kelatsioon suunatud vanade toksiinide eemaldamisele ja organism ei pea samal ajal vaeva nägema lisanduvate toksiinidega. Eritusorganiteks on nahk, kopsud, neerud ja soolestik. Maks kahjutustab kõiki toksiine, selle elundi roll on esmatähtis. Mida enam on kehas mürke, seda enam on maks koormatud. Enne kelatsiooniga alustamist tuleks kindlaks teha, et metalle kelaatorainetega sidudes ei paisataks neid lihtsalt vereringesse ja et nad ei muudaks organismist väljumise asemel hoopis oma asukohta kehas (näiteks liikudest ühest piirkonnast teise). Selleks tuleb uurida ka eritusorganite seisukorda. Looduslikeks kelaatoriteks on näiteks väävlit sisaldavad toiduained munakollane, lehtkapsas, küüslauk, kaalikas, naeris, mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas. Küüslauk on väga hea väävlivarude suurendaja. Seda tuleks süüa 2-3