Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni. (Nahahaigused i.a) Kui liigutused ei ole veel koordineeritud, püütakse sügelemist leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a). 4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL
kandvatel naistel võib mõnikord esineda kergekujulist ketendust, loote ülekandmist ja emaka kontraktsioonide nõrkust. Muutused nahal (kerge koorumine ja kuivus) ilmnevad juba vastsündinul. Tegelik ketendus, mis on pruunikas ja raskekujuline, algab mõne kuu vanuses. Nahasümptomeid on enam juustega kaetud peanahal, kaelal, liigeste piirkondades, kõhul ja säärtel. Kliiniliselt on iseloomulik pruunide, tihedalt kinnitunud soomuste leid jäsemete sirutuspindadel, kehatüvel, kaelal,vähem painutuspindadel ja voltides. Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud. Kaasuva oftalmoloogilise leiuma võib esineda komakujulisi korneaalseid varjustusi ning urogenitaaltrakti leiuma krüptorhismi. Suviti sümptomid leevenevad, kuid lapse kasvades ei taandu. Haigus kujutab peamiselt kosmeetilist probleemi, kuigi osal patsientidest on diagnoositud silma sarvkesta mõningast hägustumist. X-