mõnikord ka toitumisviisidest. Nii suurendab veelindude jalgade pindala ujulest, kurvitsalistel jälle on pikad, saledad varbad, mis haraliaetuna sobivad ka väga pehmel pinnasel kõndimiseks. Kanaliste varbad aga on lühikesed ja töntsakad, jooksmiseks kohastunud ning neil on jäikade, harjaselaadsetest sarvsopistustest moodustunud lumeking, mis aitab lumes liikuda. Värvulistel omakorda on pikk painduv tagavarvas, mis esivarvaste poole painutatuna tagab tugeva haarde oksa ümber. Linnud liiguvad maapinnal kas hüpeldes, kõndides või joostes. Hüplemisjäljed paiknevad paarikaupa, kõnnil moodustavad need siksakjone või peaaegu sirge rea. Jooksul on jäljerida sarnane kõnnile, aga sammuvahe on pikem ja sammulaius väiksem. Lindude jälgi võib leida eelkõige pehmel pinnasel (kaldamudas, liival, mudas). Lumel on näha ka tiibade jäljed seal, kust lind on õhku tõusnud. Laskumiskohas on näha tavaliselt ainult
tekkemomendil painutatud. Vigastuse käigus tekib sääreluu nihkumine reieluu suhtes ja võruketas ületab oma elastsuse piiri ning rebeneb. Samuti võib rebend tekkida ootamatul põlveliigese pööramisel, kui labajalg on maas ehk rotatsiooniline jõud kõverdatud põlvele. Spordivigastus- jalgpall võib põhjustada 69% meniskivigastustest Sümptomid Ägedal vigastusel võib tekkida niinimetatud põlveliigese blokaad. Jalg jääb peale vigastust painutatuna põlveliigesest sundasendisse ning jalga pole võimalik põlveliigesest painutada ega sirutada. Kroonilisel juhul on pärast vigastust põlveliiges valulik, olenevalt vigastatud võrukettast kas seesmisel või välimisel põlve poolel. Valu võib esineda ka põlveõndlas põlve painutusel. Valu tugevneb trepist üles astumisel, laskumisel valu viitab põlvekedra kõhre kahjustusele. Liigese krepitatsioon. Meniskivigastuste ravi