kujunenud probleemiks see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Niisis ongi hakatud hierarhilise võimumudeli kõrval väärtustama sotsiaalset partnerlust. See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis
eneseareng pidurdub ja saab mõjutatud. Erikson ütleb, et erinevates eluetappides on erinevad dilemmad. Tema käsitlust me tänapäeval väga enam ei kohtu. Rohkem kohtab sündmuste ajastatuse mudelit. Neugarten: sotsiaalne kell. Et igal sündmusel on aeg. Ajastused muutuvad. Pole seotud abielu ja laste saamine. Tänapäeval on keeruline panna paika, millal on ,,õige aeg", nt abielluda (normatiivsed elusündmused?). Samas ei saa üle normatiivsusest kuigi ka see on muutunud oluliselt painlikumaks, siiski on piirid naise vanuses/tervises. Idiosünkraatilised elusündmused kõigil on omad ootused/ ettekujutused piiridest. NB! Tänapäeval on sündmuste ,,õigeaegsusel" laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne). Sotsiaalne areng: Põhirõhk lähisuhte loomine, seksuaalsusel. Peamised sotsiaalsed ,,ülesanded": partneri leidmine (sotsiaalne surve evolutsiooniline mõju/surve/aspekt; elu; teatud vanuses peaks
annaabi.ee 
