FIFO ehk puhvermälu esimesena kuvatakse esimene sõna jne. Kasutatakse nt kahe eri kiirusega töötava süsteemi komponentide vahel. Assotsiatiivmälu ei kasutata aadressi, vaid otsitakse sõna ühe tema osa järgi. Kahe pordiga saab samal ajal nii lugeda kui ka kirjutada (tingimusel, et need ei ole üksteisest sõltuvad. Puutetundlikud ekraanid 1. Takistuslikud koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil. Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud u 70% turust. Väga vastupidav, mustus ei sega. Pindmahtuvuslik: puutepind on ainult ühelt poolt kaetud läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse
vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised
Kaks kihti on eraldatud isolaatoritega ning kui vajutada välimist kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti isolaatorite vahel kokku. Nelja juhtmega versioonil on kaks juhet ühendatud välimise ITO kihi servadega ning kaks sisemise kihi servadega. Üks kiht pingestatakse ning teiselt loetakse kontrollerisse puutepunkti pingeväärtus (X-koordinaat), seejärel pingestatakse teine kiht ja loetakse esimeselt Y- Joonis 14Takistuslik puuteekraan koordinaat. Puuduseks – painduval kihil tekivad mõrad ja pinge jaotus pole ühtlane, kalibreerimine aitab. Viie juhtmega versioonil pingestatakse ainult alumine kiht, ning ülemiselt loetakse pingeväärtused. Võimaldavad kindlaks teha ainult ühe punkti koordinaate. Maatrikstakistusliku puuteekraani juures jagatakse ekraan ribadeks ja veergudeks, mis kõik on ühendatud pingeallikate või anduritega ning kihtide kokkupuutumisel teeb kontroller kindlaks puute koordinaadid. Võimaldab kindlaks teha mitme punkti koordinaadid.
annaabi.ee 
