Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine paindetugevus. Valem 1: F = (man. Näit * 5000) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 135 F = (135 * 5000) / 300 = 2250 [kgf] Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide:
survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine paindetugevus. Valem 1: F = (man. Näit * 5000) / 300 F purustav jõud [kgf] Man. näit lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes. Näide: Man. näit = 135 F = (135 * 5000) / 300 = 2250 [kgf] Valem 2: Rs = F / S Rs survetugevus [MPa] F purustav jõud [kgf] S survepid [cm2] Näide:
3.3 40 40 1,25 2,93 4.1 40 40 1,4 3,28 4.2 Vee sees 40 40 1,64 3,84 3,66 4.3 40 40 1,64 3,84 Graafik 2. Paindetugevuste võrdlus. 8 6.84 6.8 7 Paindetugevus [N/mm2] 6 5 4 3.66 3.13 3 2 1
Pk -- normatiivne eelpingestusjõud, Q -- muutuvkoormus, Qd -- arvutuslik muutuvkoormus, Qk -- normatiivne muutuvkoormus, Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud, Wk -- normatiivne tuulekoormus, Xd -- arvutuslik materjali omadus. (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: -- paindemomendi tegur, -- müürikivi laiusest ja kõrgusest sõltuv tegur, -- suhteline deformatsioon, -- paindetugevuste suhe kahes ristsuunas, -- normaalpinge, -- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4),
annaabi.ee 
